Ohkan vaikeselt,
miks ei tea,
olematuks ennast pean.
Puhkan vahest,
tuju hea,
tulevikuks plaane sean.
Siiski roosiline see ei
näi,
käia proovin püsti päi.
Aga kuidagi ei taha
raskused mind jätta
maha.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
-
Kuskil kuu, kuskil kalm, kuskil maha jäänud arm. Täna pole enam seda, mida eile vajasid. Täna vajad hoopis teda, keda kalliks pidasid. ...
-
Vaenuaeg on katnud maa, kahmus otsa veel ei saa, meelesõge võttis võimust, pärit barbarite hõimust. Talumatu valu kõikjal, elu...
-
Põrguvesi võtab võimust, murrab mehi meie hõimust, keegi tema eest ei page, tundub natukene sõge. Päästa ennast oleks vaja, ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar