Kas on mõtet vaevata,
endal auku kaevata,
uskuda ja loota,
ikka aina oota,
teiste peale mõelda,
ennast hüljata.
Või tuleks hoopis
sirgu lüüa selg,
hüljata ja unustada kõik,
et edasi saaks minna.
Mis sest, et valus oleks see
ja vastu tuleks võtta teiste põlg.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar