Hingepõhjani solvusin
lõpuks
ja asi läks täiesti hapuks.
Nüüd meeletult keeda või kuumuta
ei enam valet mekki ärasta.
Nii hapneb ja lõpuks tohletab ära,
ei ole järel eelnevat sära,
ei ole alles midagi sünnist,
selline aimdus idaneb igast tunnist.
neljapäev, 6. jaanuar 2022
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
-
Kuskil kuu, kuskil kalm, kuskil maha jäänud arm. Täna pole enam seda, mida eile vajasid. Täna vajad hoopis teda, keda kalliks pidasid. ...
-
Vaenuaeg on katnud maa, kahmus otsa veel ei saa, meelesõge võttis võimust, pärit barbarite hõimust. Talumatu valu kõikjal, elu...
-
Põrguvesi võtab võimust, murrab mehi meie hõimust, keegi tema eest ei page, tundub natukene sõge. Päästa ennast oleks vaja, ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar